Vol3 Lohusalu surfikool, "Parim on alles ees!"

Sissejuhatus

2. koolipäeval tuli Lohusallu kokku 40 fanaatikut, kes saavad elust teistmoodi aru. Nad on "haiged". Dr.X -i diagnoosi järgi puudub neil reaalsustaju, kohati on nad väga impulssiivsed ja normaalsest tavapärasest käitumisnormist tugeva kõrvale kaldega. Kõrvade vahel paistab küll pea olevat, aga kui tuul puhub, siis see on seestpoolt täiesti tühi. Sümptomid on: väga "keskendunult närviline" liigutuste jada rannajoonel, mis tavaliselt lõppeb surfikomplekti ujutamisega. Ujutamisel on algul "haigel" väga tõsine ja süvenenud pilk, aga kui laud ujub ja jalad lähevad ise aasadesse, siis tuleb näole särav naeratus. Selline käitumine nagu UFO-dki on ikka veel NASA teadlaste uurimise objektiks. Seni seletus puudub, teadlased uurivad, ja nii on!

PaPaSlall vol3

Nii nagu ilm.ee lubas, nii ka oli 10-15 m/s ja laine kõrgus 1-2m. Tuulesuund on Nord ja katapult iga teine kord. Vol2 Pärnus oli teinud head eeltööd edasiarenguks. Järgmisele vol3 levelile tõusid 40-st osalejast pooled. Lahing surfari ja loodujõudude vahel oli kohati päris julm, aga kavalusega saab alati. Kõik, kes vahulaine ärakavaldasid said täie õigusega finišis teada oma koha siin päikese all.

Ilus ilm oli kohale meelitanud ka Eesti eliidi, kes oma oskusi avalikult tutvustasid. Ernot me ju teame ja nii ka läks, et tema surfikama liikus kõige kiiremini. Erno ise jäi pidevalt EST2 lauast maha, aga lauale meeldis kiiruse ületamine ja nii see varustus Erno esikohale lohistas. Tugevat konkurentsi kuni viimase 5-nda sõiduni pakkus EST311 komplekti kippar Henri Kaar, kes poomi küljes rippudes jäi siiski teisele kohale, purjega käisid Henril pärast sõitu väga tõsised läbirääkimised -juttu oli suuruse teemadel, mille peale 5,5m puri lubas ennast ületada ja järgmisel korral kiiremini liikuda!

Kõige raskem oli kindlasti EST202 Martin Ervinil. Eelnevatelt slallidelt ju võidud taskus ja kindel liidripositsioon saavutatud, aga... Kõrged õhulennud, mis slaalomis punkte ei anna ja vähendavad kiirust jätsid vanameistri 3-dale kohale. Martin lendab ilmselt seepärast, et kaugemale näha, aga samal ajal slallimehed kihutavad tema lendlaua alt läbi ja võtavad juba märki. Soovitades Martinile kilekotti ütleb ta konkreetselt:"EI IIAL!"

Heal kingsepal on alati oma liistudest kahju loobuda!

Erilist tähelepanu tõmbas jällegi Matti Mik-u võsu Roland, kes on õpetatud kellast lugupidama ja tegi 3-s sõidus 0 stardi. Müts maha sellise oskuse ees.

Ülitäpsed stardid tõid Ronaldile stabiilset edu olles pidevalt 4-s. Ka Saaremaa uhkus John Kaju näitas, et on pärit mereriigist, dikteerides mitmeski sõidus, kuidas asjad tegelikult käivad :-)

Fotol ... Kanuutajad Lohusalu lahel ehk vahet pole, peaasi et liigub

Arvestades seda, et tegemist oli väga-väga raskete tingimustega (nii et kummikaatergi ei suutnud püsti püsida) tuleb au anda ainsale naisosalejale Annika Valknale, kes naerulsui lainetega maadles ja tihti ka võitjaks jäi. "See ei ole ju naiste ala!"

"Aga miks mitte ?"

Samuti trotsisid vol2-lt silma jäänud noored mehed Bert Peterson ja Karl Erik Saarm avamere pirakaid laineid, millega tõestasid jällegi, et kuuluvad oma haigusega Eesti surfiriigi slallikoondisesse.

Vanemad härrad Lembit ja Jüri lasid samuti ahtrist juga ning püsisid tippsõitjate ahtrivees. Jürka ja Mölder proovisid ka põkkumist, sest kuna pea on nagu nii tühi, siis väike põrutus teeb ainult head. Jürkal küll pea pisut veritses, aga kuna kõrvad pihta ei saanud, siis kohises sama moodi edasi kui ennem laksu.

Jürka pajatused: http://www.windsurf.ee/index.php?leht=3&page=1&kid=4034&year=2010

Hängluuserid polnud veel Vol2-st taastunud ja ületreeningu märgid paistsid välja igast liigutusest. Otto küll 3.-s sõidus oli 1. märgis 5.-6.-s, aga liigne adrekapurse biitsepsi piirkonda vabastas käed poomist, mis iseeneslikult haarasid kiivrist ja nii see parim sõit ka sinna paika jäi. Ivari ajataju on teises dimensioonis, kuhu pääsevad ainult need, kellel on sellised võimed. See on lihtsamalt öeldes teine ajaruum, kus on aega rohkem kui siin kiires maailmas.

Vaadake filmi "ALGUS"

Erki oli jällegi omaette klass, mida ei oska kommenteerida (ilmset oli kuppel ja aku liiga tühi).

Ei tea, mis seal kiivri all toimub ???

Kokkuvõte

Karmides tingimustes saab ainult tugevamaks ja mida raskem on lahingus, seda kergem saab olema treeningul! Jällegi peab kiitma osalejaid, sest ühtegi vinguvat kahe-käelist ma ei märganud ja optimism parema tuleviku suhtes püsib veel kuni meile tuult jagatakse.

Looduses püsib siiski endiselt TASAKAAL ja nõrgad süüakse lihtsalt ära!

TULEMUSED

KOHTUME VARSTI! Hängluus!

Ülevaade läbi Jaanus Ree objektiivi: http://www.jree.ee/album/29

Orm Valtsoni pilgutused:

http://picasaweb.google.com/purikart/PapaSlallIIILohusalus02092010#

PaPaSlall Vol2 Pärnu Special Survival 20m/s

Selle aasta Vol2 jääb meelde ilmselt kõigile, kes ennast Pärnu randa kohale vedasid. Prognoositud tugev tuul koos lendava liivaga tekitas rannapiirdele minidüünisid ja silmad olid liivapudru täis. Meri näitas oma ürgset jõudu ja lainevaht ulatus silmapiirini. Kohale oli tulnud 33 julget kiirusenarkomaani, nendest 2 naist ja 8 noort, kelle hulljugus ei pannud põlvi väristama. SUUR, SUUR AU NEILE!

Planeeritud ajakava nihkus pool tundi edasi kuna Arvedi skuuter oli eelmisel õhtul õhtale läinud ja Andrese kummikaatriga polnud lootustki mere poole minna. Seega tuli vastu võtta otsus:

"Et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!"

Pärnu Jürka vedas suure punase palli vette otse surfiklubi eest, see eest kohtunik Karmo ja Jahe alustala Kent suundusid märgid-raskused kaenlas muuli poole, mida polnudki olemas!? Veealuse muuli kõrvale paigaldati lootuses, et jäävad suures murdlainetuses püsima 2 oranžikat suurt märki, millest pidi tekkima rada.

1. start anti 15.05 ja spiidinäljased surfarid panid täiskäigud sisse. Tuul oli aga liiga näkku ja enamus ei saanud märgile pihta :-(

Aga kuna surf on lahe, siis keegi ei kobisenud ja esimese sõidu finišiprotokolli jäi pidama vaid 13 surfihaiget. Edaspidiste startidega kõigi teadlikus tõusis, hirmud lahtusid ja adrenaliini pursked sööstsid kehasse.

Fotol: ....................... Start ja sõit käib Roland Miku juhtimisel.

Kõige eredam täht oli kindlasti Roland Mik, kellelt on ka vanadel kaladel õppida. Rolandi super stardid ja kindel sõit andsid kõrgeid kohti kõigis sõitudes ja kokku 5.koht. Randar Põld pani ennast nii vägevalt maksma, et tema lemmik slallikas kaheks tükiks poolitus. Glissipind jäi küll alles, aga vööriosa pani koos purjega minema. Nukker päev Randarile, aga see tähendab temale uue ajastu algust, sest ega lauad pole maailmast otsa saand. Loodame, et PaPa aitab hädalist!

Silma jäid samuti vanakooli mehed Lembit Sejamaa ja Jüri Kaldoja, kelle ette peaks alati kummardusega saabuma. Eesti kiireim Martin Ervin tegi sellist shoud, et startis 3.-s sõidus 2m kõrgusel õhus ja lõpetas viimase 5.-enda sõidu katapulteerudes lauast 5m kaugusele. Ässad võivad seda lubada!

5.-nda sõidu 20m/s tuuleiilid ja vihm andsid lootust, et saab veel kiiremini, aga enamus kiirendused lõppesid katapulteerudes, mida said vist kõik tunda koos sinakate plekkidega näo ja kogu kere piirkonnas. "Kahju, et rahet ei tulnud:-)"

Isa ja poeg Möldrid näitasid samuti kõrgklassi ehk, et ka Tartus on trenni tehtud. Slalli PaPa katsetas ka, aga hilinemised, mis on tal veres ei aidanud kõrgemale 11.-st kohast.

Hangluuserid on endiselt ebastabiilsed ja kohati ka labiilsed, kuigi tahtimist on kõvasti üle Eesti keskmise. Aga olen rohkem kui kindel, et luuserite rippimise aeg on järgmisel korral :-) 

 Hr. Hardcore hakkab softitamisest välja tulema ja tegi endale kingituseks 8.-9.-nda koha jagamise. Kõige suurem respekt Tiina Jürissonile, kes kuni purje purunemiseni pakkus mehepoegadele tõsist konkurentsi ja nii mõnigi dzentelmen temast taha poole jäi. See on elementaarne, see ongi viisakus ja lugupidamine õrnema soo vastu!

Erilise mulje jätsid kõige pisemad Karl-Erik Saarm

ja Pert Peterson oma südika suhtumise ja jonniga tuulis-lainesest merest jagu saada. Nad on juba päris mehed, kes alla ei anna ja nihutavad limiite. Soovin neile suurt tulevikku!

Lõpp hea kõik hea!

1. Martin Ervin / Extreme

2. Toomas Mölder / Surfhouse

3. Jüri Kaldoja / Jahe Pärnu

4. Henri Kaar / Extreme

5. Roland Mik / Surfhouse

6. Lembit Seljamaa / Pärnu

7. Andres Tammeveski / Exocet

8. Toomas Kasenurm / Jahe Pärnu

9. Aivar Kajakas / Mahe

10. Taivo Peterson / Pärnu

FOTOD Tiit Mõtus http://io.zeus.ee/tiit/PaPa2

Tulemused: http://www.slaalom.com/

Kohtumiseni Vol 3-l

Saartematk 2008

Leidsin arvutist 2008 saartematka kirjeldava jutukese. Päris lõbus surfiseiklus oli! Sellega saab tutvuda siin

Aegna Maraton

Järjekordne Aegna maraton sai selleks korraks peetud, koos satelliitvõistlusega Bacardi Fun. Kõik oli väga tore, tuult muidugi oleks võinud rohkem olla. Minu koht oli talutav, arvestades krüssus tehtud vigu. Vajusin (kohati isegi lasin meelega, et käiku hoida ja ootuses, et tuuleke tõuseb) liiga alla ja pidin pautima märgi võtmiseks. Märgis olin umbes 25. Tagasi sõites, õrn tuuleke pakstaagist, võtsin päris mitmeid kohti, kuna praktiliselt terve tee pumpasin. Tasuks 14 koht.

Üks asi jäi segaseks. Nimelt, kui lahkusin kiprite koosolekult, siis oli jutuks, et tagasi tulles kuulimunast järgmist, viimast märki ei pea võtma (ja ka sel hetkel üleval olnud rajaskeem kinnitas seda). Kuna sõitsin teiste taga ja kõik ikkagi seda märki võtsid, siis tegin seda ka mina. Kaldal teadete tahvlil nägin minu suureks üllatuseks hoopis uusi rajaskeeme. Kuidas need peale kiprite koosolekut muutuda said, on arusaamatu? Kiprite koosolekul peaks hiljemalt rajaskeem selge olema. Millegipärast oli kohtunik sellel koosolekul üsna vait ja kõik teised joonistasid tema eest rajaskeeme. Ilmselt ei teadnud ta siis veel ka ise, mis rada on ja kuidas seda läbitakse.

Bacardi Fun peeti täna tuulevaikuses. Miks neid sõite täna üldse peeti, ei tea. Aga kui kohtunik kirjutab teadete tahvlile, et tuulemiinimum on 6 sõlme, aga stardi annab umbes 2 sõlmega, siis ma küll aru ei saa, miks need reeglid on kirja pandud.

Kell 13.15 aeti meid siis tuulevaikuses merele, stardi hetkel vaibus tuul. Esimesed said esimese ringi veel rahuldavalt sõita, siis vaibus tuul täielikult. Kohtunikul oli otsuste tegemisega selgelt probleeme, sõitu tuule langedes ei katkestatud. Kohtunik seisis nagu Titanicu filmis paadi vööris ja hoidis uhkelt oma tuulemõõtjat terve sõidu vältel üleval. Midagi seal mõõta küll polnud, aga päris koomiline nägi see välja. Kui tuult ei ole, siis pole seda tarvis ka mõõta (Lümanda).

Kõige tipuks juhtus see, et kohtunik katkestas sõidu siis, kui esimesed olid finisheerunud. Miks ta seda varem ei teinud, jäi muidugi arusaamatuks, aga nüüd oleks tulnud oodata ära kontrollaeg, inimesed kaldale saata ja olekski esimene sõit kirjas olnud. Aga ei, paadis tõmmati AP üles ja kaldale ei lubatud. Mul sai sellest pullist sellel hetkel kõrini. Kui kohtunik ei suuda otsuseid teha, siis tuleb need tema eest ise ära teha. Sõitsin kaldale, kohati ujudes, sest tuult polnud piisavalt. Ülejäänud võistlejad ligunesid veel tunni jagu vees, siis saadeti ka nemad lõpuks maale.

15.30 aeti kõik veelkord vette. Tuult ikka õieti polnud, kindlasti mitte 6 sõlme. Aga kaks võistlussõitu peeti ära. Kuna ajaga läks väga kiireks (viimane start lubatud 16.00), siis selleks, et saaks ikka ka teise sõidu peetud (aga miks neid ilma tuuleta peaks üldse tegema?), anti viimane start niimoodi, et slaalomiraja esimesse märki oli nii kõva krüss, et osad svertlauad pidid pautima. Sest aega märke ümber panna polnud, aga mis siis. Mis siis, et rajaskeem näitab külgtuulerada. Peaasi, et saaks sõidud peetud. Neid kaht viimast sõitu vaatasin muidugi juba kaldalt binoklist. Kusagil on ikka mingi piir.

Huvitav, et sama ajal peetud Melgeste MM sõidud jäeti ära tuule puudusel (neil on ka sama tuulemiinimumi nõue), aga meie kohtunik mõõtis samal ajal sobilikku tuul. Siit ka soovitus Melgese meestele: homme peaksid nad kindalsti meie kohtuniku võtma, kõik laabuks. Iseasi muidugi, mis juttu Melgestel sõitjad siis räägiksid. Seda oleks vist päris valus kuulata!

Arusaamatu, miks ikkagi peab ilma tuuleta surfivõistlusi pidama. Nagu olümpiamängudel juba, kus teleõiguste ostjatele peab iga hinna eest lubatud ajal pilti müüma. Aga Bacardi Fun teleõigusi pole Vettik vist veel maha müüa suutnud ja seni võiks arvestada ikkagi sõitjate arvamusega, seda eriti Bacardi Fun formaadis. Kahju, kui Bacardi Fun võistlustelt ka fun ära kaob. Bacardit pole juba ammu maitsta saanud, las siis jääda vähemalt fun.

Kombainid merel ehk Vol1 Topu, PaPaSlall

 http://www.a4.ee/httpwww-a4-eep383

See mis reedel 30.07 Topus toimus teavad vaid need, kes osalesid PapaSlalli selle aasta 1. etapil.

Tuul puhus lõunast 6-10 m/s ja slallimeeste näod olid naerul.

Vesi-õhk 24 C

Kui windguru oli prognoosinud langevat tuuletrendi, siis seekord pani õnneks jälle mööda. Kella 14.30-ks oli rivis 41 võistlejat ja kõlas stardisignaal, kus kombainerid heinamaale kihutasid.

http://picasaweb.google.com/aunaste/PapaslallTopu2010#

Parimat lõikust tegi Martin Ervin, kes enamuse Topu lahest puhtaks niitis. Tubli heinaline on ka Henri Kaar, kellel kombain veel sissesõitmata. Üllatus-üllatus, meie rõõmurull Papa saavutas napi eduga 3-koha "Saaremaa Tuulikniiduk" John Kaju ees. Kaju kombain kiilus pika heina sisse kohati päris kinni, aga töökas noormees tegi mitmed niitmised nii head tööd, et kui kutsekomisjon kokku kutsuda võiks anda temale "Töökangelase aumärgi" ja seda kindlasti 24.veebruaril pingviinide seltskonnas.

Silma jäi oma vanemate vääriline sümbioosniitja nooruke Roland Mik, kelle stardid ja niitmine heinamaal ei jätnud paljudele ruumi. Ilusat niitmist näitasid ka Häng Gäng Luuserid eesotsas Ivar Otsaga ja ega need teisedki palju vähem ei niitnud.

TeamJahe oma tuntud sportliku suhtumise pärast püünele ei pressinud, sest teatavasti eelneva aasta PapaSlalli üldvõitja EST4 ei läbinud tänu oma SPORTkombaini suurele kubatuurile ettekirjutatud nõudeid. Ja nii ta lehvitaski stardilippudega heinamaa ülemises osas, et teised kombainerid oma tööd saaks teha.

Niitjate järjestus: http://www.slaalom.com/

Kokkuvõte: "Hea päev oli!" 5h ja 9sõitu koos kahe kosutava pausiga

Raske oleks midagi rohkemat tahta ja paremini teha:

"Kui seda heina ees ei oleks!"

Suured suured tänud kaldakohtunikele Katile Kristelile ladusa korralduse eest!

Kohtume järgmisel ja vb juba VARSTI!

TIIMJAHE

Papaslall 2010 1. etapp

Kaua tehtud- kaunikene! 1. papaslalli start saab kõlama Topu sadama akvatoorimis sellel reedel ca 14.00. Võistlustele registreermine 12.30-13.30 kohapeal.

Osalustasu 200 krooni, juunioridele on ka sel aastal võistlemine tasuta.

Võistlusjuhendi leiab siit.

Kohtumiseni Topul!

Tiimjahe

Salacgrīva ekspress

No ei kisu kuidagi surfilaagrisse, kuigi mingi tuuleprognoos isegi oli sel aastal olemas. Õnneks kutsusid Pärnu sõbrad reedel pikamaasurfile liinil Pärnu Salacgriva. Kuigi kogu eesrindlik surfikogukond Roostal surfi propageerib, otsustasin propagandale mitte alluda ja liituda tagurlastega, et tegeleda surfiga:) Ei kaotanud surfilaager sellest küll midagi, EPLil on ilma minutagi piisavalt propagandatööst huvitatud poliittöötajaid ja partorge.

Reedel startisin Piritalt klubist kell 9.30, Tallinnas oli meri täielik plekk. Kõne Pärnusse kinnitas, et seal on tuul. No las siis olla, meil on jälle kõige parem linnapea, pärast seda, kui Pärnu omal maha võeti.

Pärnust startisime kell 12 20, 8,4 puri ja 122 slallikas. Alguses tundus, et tuult on isegi vaata et liiga palju. Kahjuks oli tuul otse Pärnu lahte sisse, seega saagisime lahest väljasaamiseks üle kolme tunni ühest lahe servast teise. Sest tuult just liiga palju tegelikult polnud ja väga suur meie krüssunurk ei saanud olla. Mingil hetkel suure krüssamise käigus suutis Jürka meile märkamatult Pärnusse tagasi sõita. Meie oma plaane ei muutnud, õnneks päeva peale keeras ka tuule pisut rohkem läände, mis tähendas, et krüss jätkus, kuid enam polnud vajadust edasi tagasi lasta. Ei teagi, kas see oli halb või hea, igatahes nii pikalt ühel halsil krüssata pole kunagi enne põhjust olnud. Nurk oli täpselt selline, et sõitsime umbes 500 meetri kaugusel rannast. Seega siis elu pikim triip, nii ajaliselt kui kilometraazilt- Liu rannast Salacgrivasse, kokku umbes 70 km, aega kulus 2,5 h.

Kusagil Läti piiri kohal läks trapetsikonksu toru pooleks. Olin hommikul nii kodust välja tulnud, et unustasin isegi telefonile veekindla koti kaasa võtmata, rääkimata muudest vajalikest asjadest nagu jupike nööri. Seega olin rohkem kui murelik, sest teised sõitsid edasi ja mul polnud telefoni, et kedagi endale vastu kutsuda. Aga nagu ikka, kui häda kõige suurem, seal abi kõige lähemal- Peterson oli mulle umbes viis minutit enne trapetsi purunemist oma seljakoti kanda andnud ja nüüd leidsin sealt vajamineva jupi nööri. Sidusin konksu tagant kuidagi purunenud toru kokku ja sõitsin teistele järele. Remont isegi õnnestus, kuigi sõita oli päris ebamugav, sest kuna trapetsi toru oma kuju ei hoidnud, siis surus trapets kuidagi eriti vastikult ribide alla ja segas hingamist. Aga kohale ma niimoodi jõudsin.

Kokku sai siis täpselt 6 tundi sõiduaega (umbes 170 km), millest vast 20 minutit puhkasime. Pärnakad on selles suhtes väga radikaalsed mehed, et kuigi ma tahtsin mitu korda teha ettepaneku kaldale minna, et pisut sirutada, ei avanenudki mulle seda võimalust, sest sellist hetke, kus oleks üle kahe mehe korraga kokku saan, et tekkinudki. Kõik oli väga tore, saime lõpuks Tommi bussiga Pärnu tagasi. Kahju oli ainult 6 tunniga kogutud kõrgusest mis nüüd bussiga maha sõideti. Oleks nüüd olnud vaid jaksu ja aega tagasi sõita! Aga meritsi poleks vist keegi meist jõudnud seda teha, ka tuul oli Salacgrivas päris glissi piiri peal.

Kuhu on jäänud Papaslallid!

Mitmed slaalomihuvilised on meie poole pöördunud sellise küsimusega. Ja ilmselt õigustatult, sest sel aastal pole veel ühtegi etappi toimunud.

Selleks on rida põhjuseid. Esiteks tundub, et slaalom kui distsipliin on pärast eelmisel suvel toimunud Papaslalli sarja väga populaarseks muutunud. Seda ka korraldamise poole peal. Sel aastal on toimunud juba Eesti meistrivõistlused slaalomis Pirital, 2 etappi Pärnu slalle, Chicade korraldatud slaalomivõistlus Pirital ja Bacardi fun slaalomirajal slaalomiks sobiliku tuulega. Kui asi nii jätkub, siis sügiseks koguneb võistlemise võimalusi slaalomis kindlasti üle kümne- mis tähendab, et huvilised saavad regulaarselt võistelda. Aga just see oligi põhjus, miks me Papaslalli eelmisel hooajal ellu kutsusime!

Kindlasti pole meil kavas hakata korraldama võistlusi slaalomivõistluste korraldamises. Kui Pärnakad, Chicad või keegi kolmas soovib slaalomit korraldada, siis oleme sellega meeleldi päri, sest ka meie enda tagasihoidlikuks sooviks on tegelikult võistlustel osaleda, mitte neid korraldada. Andke meile vaid teada. Siinkohal soovime jaksu kõikidele korraldajatele!

Oluline kriteerium, mille me enda jaoks oleme seadnud: me ei korralda üritusi paralleelselt teiste surfiüritustega. Ikka põhimõttel, kes ees, see mees! Just selle pärast, arvestades Tallinnas toimunud Formula ja Raceboard võistlusi, otsustasime juunis raske südamega Papaslalli edasi lükata. Kuigi oli selge prognoos slaalomiks ja slalomistidel hammas verel. Õnneks said huvilised siiski ka sel korral ikkagi Pärnus slaalomit sõita. Lõpp hea, kõik hea!

Samas on selge, et head asja ei tohi olla liiga palju. Kõigil meist on lisaks surfile ka muud kohustused ja ei jõuaks keegi meist võistelda tihedamini kui kord nädalas- isegi kui tegemist on ühepäevaste üritustega. Vist oli just see põhjuseks, miks Chicade väga hästi planeeritud ja läbi viidud slaalomivõistlus jäi osalejate poolest hõredaks- oli ju sellele eelnenud nädal ideaalset surfiilma. Vaim oli valmis, aga liha nõder!

Papaslallid pole kadunud. Need toimuvad vastavalt välja kuulutatud plaanile, kuni viis etappi hooaja jooksul. Eesmärgiks on naeratus võistlejate näol ja heaolu kordaläinud surfipäevast. Papaslall toimub, kui need tingimused on täidetud. Pöidlad pihku, et see päev saabuks võimalikult ruttu!

Seega, Papaslalli osas peaksid eelnevaga kõik küsimused vastatud olema. Endiselt on aga õhus küsimus, kuhu on kadunud Volots ja nüüd ka Jaanus Ree?

Head tuult kõikidele surfisõpradele, lauaklassist olenemata!

Kuul Kämp 2010 tulemused

Kuul Kämp 2010 ametlikult lõpetatud, tulemused välja arvutatud, parimad autasustatud, kingitused ja preemiad osalejate vahel välja loositud.

Senior Cup 2010 ning ka kogu Kuul Kämp 2010 võistluse võitis Matti Mik. Kõik võistlustulemused on siin.

Grillile läksid viimased vorstid-lihad, algas laagriplatsi koristus. Jälle tehtud. Tänu toetajatele, osalejatele ja korraldajatele.

Kuul Kämp 2010 pildigaleriid

Pildid esimesest võistluspäevast maal ja merel kogunevad mobiilse interneti üleslaadimise kiirusel siia galeriisse: Kuul Kämp 2010

Kes veel Topus pilte tegi ja on nõus neid jagama, antagu palun lahkelt teada kas e-mailiga või siin kommentaarides.